Milleks meile (digitaal)raamatukogu, kui on Amazon ja Google?

Digitaalsete tehnoloogiate kasutuselevõtt on muutunud meie ühiskonda plahvatuslikult. Tänapäeva noored juba ei mõista maailma, kus oli vaja kooli õppetükid päevikusse üles kirjutada või multifilme sai ainult must-valgena vaadata. Oleme jõudnud ühiskonda, kus robotid sõidavad tänavatel, kus targad infosüsteemid ise arvutavad meie eest tulumaksu, kus AI töötab konsultandina, kus ulmeromaani lehekülgedelt tänavatele on välja sõitnud esimesed isesõitvad autod ja see ei ole lõpp, see on uue ühiskonna algus. Selles ühiskonnas hakkavad elama meie lapsed, keda nimetatakse „digital native“ sest tehnoloogiatesse on nad kümblustatud sünnist saadik. 

Järgmise põlvkonna ühiskond

Täiskasvanutena nad elavad hoopis teises maailmas, täiesti digitaalses ja virtuaalses keskkonnas. Kasutaja vajaduste rahuldamiseks loodud süsteemid ja teenused tagavad personaliseeritud kogemust. Meediakanalite ja -formaatide levik uputab inimesi informatsioonis ja äärmiselt vajalikuks muutub oskus orienteeruda inforuumis. Futurist Gerd Leonard [4] oma raamatus mõtiskleb tehnoloogia ja inimeste kooselu üle. Tema prognooside järgi ei võta robotid inimestel töö üle ning ei valluta masinad pahatahtlikult maailma, vaid inimesed töötavad AI ja robotitega koos, ühtse meeskonnana ning tihedas koostöös. Suurem väljakutse seisab inimeste eest – elu ja otsustamine muutub väga kiireks ning inimestel tuleb osata loovalt mõelda ja väga kiiresti õppida. See tähendab, et elukestev õppe ei ole lihtsalt ilusad sõnad, vaid tuleviku esmavajadus. Missugust rolli hakkab mängima (digitaal)raamatukogu selles maailmas? Milleks digitaalse emakeelega noortele tulevikus seda üldse vaja on, kui Amazon raamatupoodi iga viie minuti tagant lisandub uus raamat [2] ja Google annab ligipääsu kogu maalimas olevale infole?  Google ja Amazoni digitaalsed infrastruktuurid on äärmiselt efektiivsed, nad pakkuvad mugavad ja personaliseeritud kasutajakogemust, informatsioon on lihtsasti leitav ning selle infomahuga on väga lihtne õppida kogu aeg midagi uut. Esmapilgul raamatukogud võivad oma uksed nüüd kinni panna...

Infrastruktuur ja metadata

Tehnoloogilises aspektis Google ja Amazon-iga konkureerida on keeruline. Mõlemad organisatsioonid haldavad väga suures mahus andmeid ja igapäevaselt need keskkonnad külastavad miljonid kasutajad. Nende tohutud „andmetehased“ on üles ehitanud kõrgprofessionaalsed arendusmeeskonnad. Isegi europeana.eu keskkond, mis on rahastatud EU poolt ei oma sellist tugevat infrastruktuuri, nii suurt toemeeskonda ja külastajate arvu. Mida võib rääkida keskmisest raamatukogust? Raamatukogude suureks miinuseks on eraldatus ja ebaühtlus süsteemides. Eestis läbi viidud uuring [5] kinnitab seda. Uuringus selgus, et raamatukogusüsteemide olukord ei ole jätkusuutlik – raamatukogudel kasutusel on erinevad süsteemid, andmed on ebaühtlased, süsteemid ei vasta kasutajate vajadustele. Uus digitaalne maailm nõuab kasutajakeskset lähenemist ja tsentraliseeritud raamatukogusüsteemide infrastruktuuri. Kui raamatukogud ei tegele teenuste kaasajastamisega siis kaovad nad, täpselt nii, nagu tänaseks on kadunud kunagi väga populaarsena olnud videolaenutuse teenus. 

Aga metaandmed? Raamatukogudes on ju kõik materjalid ja kollektsioonid kirjeldatud. Tõsi, kuid ka siin Google ja Amazon pakuvad tugevat konkurentsi. Google metaanemete, ehk hallatavate otsingusõnade arv on väga suur, Amazonis raamatute tootekirjeldused koos lugejate ülevaadetega moodustavad korraliku andmete varamu. See tagab suurepärast otsingu tulemust mõlemas keskkonnas ning kasutajal ei tekki vajadust raamatukokku minna – kõik saab leitud Google ja Amazoni abiga. Siin võib küll mainida kirjelduste kvaliteedi – Google märksõnad on loodud interneti kasutajate poolt ning nad pole kontrollitud, sellega leida võib palju, aga kas info on usaldusväärne? 

Kasutajakeksus ja teenuse disain

Usaldusväärsuse ja otsingutulemuste parandamiseks Google tegeleb tugevalt kasutaja analüüsiga. Üldiselt pakub Google suurepärast kasutajakogemust – lihtne kasutajaliides mis väga selgelt ütleb kasutajale mida ta tegema peab. Otsingusõna sisestades kasutaja ei märka, aga Google lisaks sobiva informatsiooni otsimisel viib läbi ka kasutaja tausta uuringu, analüüsides kasutaja huvid ja harjumused, võrdleb kasutaja profiili sarnaste kasutajate päringutega ning kuvab lehed mis on saanud kõrgema hinnangu teiste kasutajate poolt.  Tegelikkuses Google teeb enda poolt kõike, et kasutaja leiaks just temale vajaliku informatsiooni, kuid alati see ei õnnestu. Amazoni toodete väljapanek, ostmine ja otsing on tehtud samuti väga mugavaks kasutaja jaoks. Kõik raamatukogud ei saa öelda sama. Paljud on ikkagi fokuseeritud suures osas kollektsioonide kogumisele ning kasutajate vajaduste rahuldamine jääb tagaplaanile. 

Informatsiooni kvaliteet

Teine äärmus on minna hoopis liiga kasutajakeskseks ja tekitada mõttetud teenused. Näiteks kui viia läbi kasutajauuringu tudengite seas ja küsida „mida sa vajad kõige rohkem“, siis vastuseks võib olla „uni“. Sellise uuringu põhjal võib teha järeldust, et kui raamatukogu paigutab oma ruumidesse magamiskohad, siis on ta piisavalt konkurentsivõimeline digitaalses ühiskonnas. See loomulikult pole nii. Tegelikult tuleb leida tasakaalu kasutaja ootuste ja raamatukogu teenuste ja kogutavate materjalide vahel. Just siin peitub raamatukogu väärtus: materjalide kogumine, töötlemine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine. Google annab kõike, mida internetis üldse leiab, Amazon näitab „laos“ olevaid ning ette poole tõstab müügiks edevamad asjad. Google ja Amazon pigem uputavad kasutajat informatsioonis, andes talle korraga väga palju, lootusega, et kasutaja leiab pakututu seas endale vajalikku. Sellega nad tekitavad infoküllust ja nõuavad kasutajalt oskust hinnata informatsiooni kvaliteedi. Raamatukogu valib materjalid hoolilkalt, kontrollides allikad, materjalid on kureeritud ja kategoriseritud ning kasutaja võib informatsiooni usaldada. 

Ühisõpe

Oleme jõudnud selgusele, et raamatukogu suurem väärtus on nende kollektsioonid. Kuid kui mõni aja pärast on kõikide kollektsioonid esemed on saanud digitaalse vormi, siis füüsiline raamatukogu võib ikka uksed kinni panna, sest kaob vajadus füüsiliste materjalide järele? Puhtalt digitaalses keskkonnas toimivad Google ja Amazon, kuid neil on ikka füüsilised keskkonnad, näiteks, Amazon avas täisdigitaalse e-poe ja Google haldab co-working ruumid. Sest inimesed soovivad „kusagil käia“, töötada teistega kõrval, arutada erinevad teemad. Selle tõttu koostöö ruumind on tänapäeval väga populaarsed, erinevates ametites töötavad inimesed tulevad kokku ja töötavad koos. Teadmusjuhtimise teooriast teame, et teadmiste ringluses ei saa piirduda ainult väljendatud teadmiste edastamise raamatute ja artiklite abil. Vaiketeadmised jäävad jagamata. Neid saab üle anda ainult inimeselt inimesele, sellega on vaja sõbraliku seltskonda, praktikakogukonda, kellega koos õppida, mõtteid jagada ning vaiketeadmised vahetada. 

Co-learning (ühisõpe) keskkonda loomine – see on füüsilise raamatukogu tuleviku väärtus. Inimesed saavad läbida online-koolitused ja õppida digitaalsete materjalide abil, kuid õpitu arutamise vajadus jääb ning siin raamatukogu saab ühiskonda toetada pakkudes mõnusat, kaasaegset ja mugavat keskkonda. Muuseumid on juba seda teekonda alustanud. Mitmed asutused on muutunud „kuivad“ ekspositsioonid interaktiivseteks mängudeks ja lõbusaks õppekeskkonnaks. Tulemust on ka näha - näiteks Eestis muuseumide külastajaid on 10% rohkem, kui raamatukogude külastajaid [3]. 

Meelelahutuslikul viisil õppimine on lihtne, suhtlemine on vaba ning just nii saavad digital natived täiskasvanute elus toime tulla. Uurijate sihtrühm käesolevas kirjutises ei saanud suurt tähelepanu, sest need on inimesed, kes iseloomust on otsijad, nad on motiveeritud leida usaldusväärset materjali ning neil on selleks vajalikud oskused. Uue põlvkonna eluviis on teine, sellega täna tuleb mõelda nendele.

Kokkuvõte

Võib veel pikalt võrrelda Google, Amazoni ja raamatukogu erinevate nurkade alt. Mainida informatsiooni kättesaadavuse maksmust või hinnata pakutavad teenused, kuid see on juba üleliigne. Vaadates tuleviku trende saab öelda, et (digi)raamatukogu on vajalik. Raamatukogundus, nagu paljud valdkonnad tänapäeval, peab läbima digitaalse transformatsiooni korrastades infrastruktuuri ning muuta enda toimimisviisi kasutajakesksemaks. Google ja Amazon on transformatsiooni juba läbinud, sellega hetkel nad on ees pool, kuid nad ei saa tagada informatsiooni teadusliku kvaliteedi ning vaevalt, et nad sellega tegelema hakkavad. Ainult raamatukogud ja arhiivid on usaldusväärse informatsiooni hoidjad, sest läbi adigiteerimise ja kureerimise pakendavad nad selle õppimiseks sobival kujul. Elukestev õpe on tuleviku ühiskonna esmavajadus ning raamatukogu saab luua moodsa ühisõpe keskkonda, kus intelligentsed inimesed saavad koos aega veeta ja nende huvitavad teemad arutada. 

Kasutatud kirjandus

1. American Library Association. (kuupäev puudub). Trends. Loetud aadressil: http://www.ala.org/tools/future/trends/ 
2. Biggs, J. (22. August, 2014). There is one new book on Amazon every five minutes. TechCrunch. Loetud aadressil: https://techcrunch.com/2014/08/21/there-is-one-new-book-on-amazon-every-five-minutes/ 
3. Emor AS. (2018). Muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuring. Ülevaade uuringu tulemustest. Loetud aadressil: https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/muuseumide_ja_raamatukogude_kulastajate_ja_mittekulastajate_uuringu_kokkuvote.pdf 
4. Leonhard, G. (2016). Technology vs. Humanity: The coming clash between man and machine. The Futures Agency : Zurich. 
5. Toiger, T. (2019). Raamatukogu-süsteemide kaasajastamise analüüs-projekti kokkuvõte. KPMG. Loetud aadressil: https://www.nlib.ee/sites/default/files/Raamatukogus%C3%BCsteemide_anal%C3%BC%C3%BCs_kokkuv%C3%B5te.pdf